Viies teema- nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2020/11/12/viies-teema-nutiseadmetel-pohinevad-opikeskkonnad/ Lugesin artiklit: Bai, H. (2019). Pedagogical Practices of Mobile Learning in K-12 and Higher Education Settings. TechTrends, 63, 611–620. http://doi.org/10.1007/s11528-019-00419-w Artikli algul on toodud palju teadusuuringuid K12 (kooli 1. klassi-12. klassi) ja kõrgkoolide m-õppe kasutamise kohta. Selles artiklis kavatsetakse kategoriseerida peamised m-õppe pedagoogilised tavad K-12 ja kõrgharidusasutustes, eriti need, mis on praeguses kirjanduses edukaks tunnistatud. Positiivsed

Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2020/10/22/neljas-teema-personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad-3/ Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247 Haridustehnoloogias on viimasel ajal keskendutud õpihaldussüsteemide täiustamisele tarkvara ja tehnikaga, mis ei sobi üldise õpimudeliga. Suuri investeeringuid on tehtud vabavara õpihaldussüsteemidesse. Kuid samal

Katsetan Google Classroomi

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2020/10/06/kolmas-teema-opihaldussusteemid-3/ Google Classroom- valisin selle keskkonna sest siiani on see tundunud õpilasena kõige loogilisem ja mugavam miskipärast. Olen seda kasutanud Gamificationi tunnis ning tahtsin proovida seda kursust ka ise luua. Alustamine on imelihtne, nagu kõik Google-ga, tava Google kontoga saab paari kliki vajutusega juba luua konto ja alustada. Seal on neli erinavt tulpa: Stream, Classwork,

Esimene teema: ülevaade haridustehnoloogia ajaloost

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2020/09/08/esimene-teema-ulevaade-haridustehnoloogia-ajaloost-3/ Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx Panen kirja siia kuidas aastal 1997 Molnar põhjendas arvutite kaasamist hariduses: Maailma majandus: Kaasaegsed kiired arvutid ja telekommunikatsioon on hõlbustanud rahaliste ressursside, kaupade ja teenuste kiiret liikumist ning loonud vastastikuse sõltuvuse maailma majanduste vahel. Praeguse elatustaseme säilitamiseks peavad meie teadmistöötajad konkureerima rahvusvahelisel

Teine teema: õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2020/09/23/teine-teema-opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis-3/ Tutvusin artikliga Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions. Artiklist tuli välja, et virtuaalne õpikeskkond pole lihtsalt hariduslik veebileht, vaatamata sellele et nendele staatilistele lehtedele seda nimetus tihti omistatakse. Autorid leiavad,

Õpileping 2020

Teema – Ma soovin õppida kuidas luua selline teadmiste jagamise infrastruktuur koos protsessidega, et e-õppe loomisele oleks mõeldud juba toote desainimisi hetkel. Samuti kuidas peaks olema info jagamine ning vastutuse võtmine, kuna suurtes korporatsioonides on olemas praegusel hetkel e-õppe keskkonnad ja e-õpet luuakse kuid pole toetavat struktuuri ega läbimõeldut efektiivset info jagamise süsteemi. Eesmärgid – Ma olen