https://digioppevara.wordpress.com/2021/02/28/artiklid-opiobjektidest-ja-repositooriumidest/
Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063
Eesti keeles: “Avatud haridusressursside hoidlad: taaskasutuse ja haridusaspektide hindamine. Avatud ja kaugõppe uuringute rahvusvaheline ülevaade”
Artikkel räägib sellest, kuida OER ehk Open Educational Resource on praeguseks hetkeks ülemaailmselt tunnustatud ja toetatud rahvusvaheliste institutsioonide ja valitsuste poolt. Vaatamata sellele aga pole siiani täielikult sisenenud peavoolu haridussüsteemi. (Ochoa&Duval,2009; Dickev&Dicheva,2012; European Commission, 2013a). 2015 OER Strateegia Arenduse raportiga kaardistati olukord ning see raport on muutunud kui juhiseks, et kuidas täielikult vastu võtta ja kasutada OER. Raporti kohaselt olid olemasolevate repositooriumite miinused: erinevad formaadid ja asjaolu, et otsingumootor kehv või pole täielikku meta datat. Euroopa komisjon leidis algatusel ” Opening Up Education” et OER nõudluse ja pakkumise stimuleerimine on hädavajalik et kaasajastada haridust.
Viidi läbi uuring kus analüüsiti OERe nende taaskasutust ja haridusaspekte. Uuringus on välja toodud analüüsi tulemused tabelitena. Uuringust selgus, et peamine taaskasutus on CC läbi ehk avatud litsentsiga. Pooled sisaldavad haridusaspekte ning veerand sisaldavad õpi eesmärke.
#MarjaMagister 