Lugemispäevik #2

Ülesanne

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Selle artikli kohaselt on eelnevad uuringud leidnud, et avatud õppematerjalide reprositpooriumite (LOR) edu faktoriks on kvaliteet. Kuna avatud õppematerjalide (AÕ) hulk kasvab siis on suur vaev leida õige ärimudel repositooriumitele. Selles uuringus analüüsiti avatud õppematerjalide kvaliteeti ja loodi kvaliteediraamistik avatud õppematerjalide repositooriumitele.

Päeva jooksul avaldatakse internetis tuhandeid digitaalseid õppevarasid ja nende kvaliteet on meeltu tähtsusega nende kasutajatele. Eelnevad uuringud selles vallas on keskendunud vaid metadata uuringutele Clements, Pawlowski, & Manouselis, 2014. Või siis hoopis sellele, et kuidas kasutajaid meelitada repositooriumisse tagasi Atenas and Havemann (2014). Mõned poulaarsemad AÕR on Le Mill, OER Commons and KlasCement.

See uuring on esimene süstemaatiline LOR valiteedi lähenemisviiside kirjanduse ülevaade, milles vaadeldakse kvaliteedijuhtimist kui terviklikku lähenemisviisi repositooriumi ümber, keskendudes mitte ainult kvaliteedivahenditele, vaid ka stragteegiale, standardimisele ja avaldamiseelsetele kvaliteedikäsitlustele. Selles uuringus defineeritakse AÕ kõik õppimise, hariduse ja koolituse jaoks mõeldud ressursid, mis on kasutajale vabalt kättesaadavad.

Kvaliteedilähenemised: Clements & Pawlowski, 2012

Üldised kvaliteedikäsitlused pakuvad kvaliteedi tagamise protseduure valdkonnast sõltumata, kuid kasutamaks neid LORis tuleb neid täiendada. Kasutades EFQM ja ISO9000 kasutades kaasneb ka usaldusväärsus kasutajate poolt.

Spetsiifilised kvaliteedikäsitlused on konkreetselt tehnoloogia täiustatud õppe valdkonna jaoks. Spetsiifilised kvaliteedikäsitlused erinevad ulatuse ja metoodika poolest, ulatudes hariduse kvaliteedimärkidest (Pawlowski, 2007) kuni sisu arendamise kriteeriumideni (Leacock & Nesbit, 2007) või pädevusnõueteni (Ehlers, 2009). Spetsiifilised kvaliteedikäsitlused hõlmavad ka välisekspertide digiõppevara hindamise allhankeid (Nielsen, 1994). See võib olla kõige usaldusväärsem viis digiõppevara kvaliteedi hindamiseks, kuid enamikul LOR pole jätkusuutlikku viisi ekspertide palkamiseks, mistõttu nad tuginevad konkreetsetele kvaliteedivahenditele, mis toovad rahvahulgaga hankimisel kvaliteedi.

Spetsiifilised kvaliteedivahendid: Barton at al (2003) järgi ei saa kõiki kvaliteediprobleeme masinate abil lahendada. Spetsiifiliste kvaliteedivahendite all repositooriumites peetaks silmas tehnoloogilisi omadusi. (Atenas ja Havemann, 2014, Hylén, 2006, Pawlowski ja Clements, 2010)

Kasutajate kogukond loob oma kvaliteedi kahte moodi:

1. Otse: (hindamine, ülevaade, kommenteerimine, lipud jne)
2. Kaudselt: portaal LOR saab jälgida kasutajate tegevust ja nende sotsiaalsete andmete põhjal reklaamida sisu automaatselt (soovitussüsteemid).

Vargo, Nesbit, Belfer ja Archambault (2003) pakkusid välja hindamisvahendi nimega LORI. LORI (versioon 1.3) mõõdab 10 näitajat õpiobjekti kvaliteedi osas.

• 1. Esitlus: esteetika
• 2. Presentatsioon: kujundus õppimiseks
• 3. Sisu täpsus
• 4. Toetus õpieesmärkidele
• 5. Motivatsioon
• 6. Koostoime: kasutatavus
• 7. Koostoime: tagasiside ja kohandamine
• 8. Korduvkasutus
• 9. Metaandmed ja koostalitlusvõime järgimine
• 10. Juurdepääsetavus

Vajadus on jätkusuutliku kvaliteediraamsitiku järele ja seetõttu ei sobi spetsiifilised kvaliteedikäsitlused kuna on raske leida sobivaid motiveerituid arvustajaid. Seetõttu eelistavad arendajad spetsiifilisi kvaliteediinstrumente, kuna need on kulutõhusad. Kuid probleemid esinevad siiski kvaliteedi kontekstilisuse tõttu.

Paljud on jäänud selle juurde, et lasevad kasutajatel hinnata materjali kvaliteedi, selle asemel et lasta enne avaldamist kontrollida juhistele vatavust. Suure ekspertkogukonna puudumisel selline lähenemine aga ei toimi.

Enamikul spetsiifilistest kvaliteedivahenditest on kaks mõõdet: tehnoloogiline ja sotsiaalne. See tähendab, et LOR-i arendajad kodeerivad tehnoloogilised kvaliteedi tagamise funktsioonid portaali, mida siis kasutajad järgivad. Selle uuringu käigus tehti kirjanduse ülevaate käigus kindlaks 15 erinevat kvaliteedi tagamise lähenemisviisi spetsiifiliste kvaliteedivahendite abil.

Sotsiaalset suhtlemist peetakse domineerivaks teguriks, mis mõjutab koostööd gruppides (Kreijns, Kirschner, Jochems ja Van Buuren, 2007). Spetsiifilised kvaliteedivahendid, nagu käesolevas töös uuritud, võivad suurendada kasutajate sotsiaalset suhtlust ja koostööd.

Kirjanduses oli enim viidatud kvaliteedikäsitlused, spetsiifilised kvaliteedivahendid: vastastikune eksperthinnang ja soovitussüsteemid. Kahjuks ei taga ainuüksi nende funktsioonide olemasolu hoidla edukust. Hinnangud on hoidla arendajate jaoks lihtne funktsioon, kuid kui palju kasutajad tegelikult sisu hindavad või neid kommenteerivad? Sellised funktsioonid toimivad e-kaubanduse valdkonnas, kus tugevad veebipoodide kogukonnad, nagu eBay, võivad näidata masside kasutajate hinnanguid ja see aitab tegelikult kaasa sellele, et kasutaja tajuks objekti kvaliteeti. Hariduse valdkonnas on kasutajatel aga erinev motivatsioon kvaliteedi tagamise funktsioonide ja selliste hoidlate kasutamisel üldiselt. Ainult koostööinstrumendid ei saa kvaliteeti tagada, kui nende toetamiseks pole kogukondi. LOR-ide kvantitatiivsete uuringutena Ochoa ja Duval (2009) ning Zervas et al. (2014) on märganud, et on väga vähe hoidlaid, kus tegelik kasutajaskond on piisavalt tugev, et töötada nagu vikipeedia, et tagada nende kvaliteet koostöös.

Selle uuringu soovitus on , et LOR- ja CSCL-keskkonna arendajad kasutaksid oma kvaliteedi tagamiseks mitmekesist lähenemist. Eksperthinnang ei pruugi olla kõige ökonoomsem lähenemisviis, kuid tundub, et seda on vaja hoidlas olevate ressursside sisu hindamiseks. Kui kogukond on piisavalt tugev, saab LOR-ide ja CSCL-i keskkondade kvaliteedi tagamiseks rohkem usaldada kasutajate loodud koostöökvaliteedi instrumente, nagu vastastikused eksperdihinnangud, kommentaarid ja paremusjärjestused. LOR- ja CSCL-arendajad peaksid mõtlema kvaliteedi tagamisele kui terviklikule lähenemisviisile:

• 
  1. Milline on hoidla või keskkonna kvaliteedipoliitika?
• 2. Milliseid kvaliteedi tagamise vahendeid saab automatiseerida?
• 3. Kvaliteedi tagamine enne või pärast ressursi avaldamist?
• 4. Kas tagada kvaliteet, makstes välisekspertidele ressursside ülevaatamise eest?
• 5. Milliseid kasutajate loodud kvaliteediinstrumente me tahame lisada?
• 6. Milline on tulevikus kõige kulutõhusam ja jätkusuutlikum kvaliteeditagamise lähenemisviis?